Sotsiaaldemokraatlik vaateaken

Industriaalne Årdali kommuun sai pärast II Maailmasõda moodsa Norra sümboliks. Mõne aasta jooksul muutus Årdal hõredalt asustatud maapiirkonnast väikeseks linnaks, mis ümbritses Årdal Verki alumiiniumitehast.
Alumiiniumitehase ehitus Årdalis algas 1941. Eesmärk oli ehitada Saksa sõjatoetuse osana suur alumiiniumitööstus. Norra riik konfiskeeris lõpetamata tehase Årdalis 1945. Tehas lõpetati ja tootmine algas 1948.
Energiamahukas tööstus, sh alumiiniumitööstus, oli sõjajärgsetel aastatel sotsiaaldemokraatliku moderniseerimiskava tähtis osa. Perioodi iseloomustas lõimitud planeerimine, kus energiatootmist, industrialiseerimist ja regionaalpoliitikat vaadeldi kui tervikut. See viis iseloomulikule nähtusele Norra asulate mudelis: kõrvalised väikelinnad, mis sõltuvad ainuüksi energiamahukast sulatustehasest.

Alumiiniumitehas Øvre Årdalis 1948. a. Alumiiniumitehase valmides kohtusid industriaal- ja agraarühiskond. The Norwegian Museum of Science and Technology

Insener Årdal Verkis

Sõjajärgsed aastad olid Norras inseneride ajastu. Industrialiseerimine ja elektrifitseerimine olid Tööpartei maa moderniseerimise kavade olulised osad. Inseneridel oli otsustav roll abina muutuste kavandamisel ja nende elluviimisel.
Ole Georg Gjøsteen sündis 1916 ja sai keemiainseneri diplomi 1939. Ta oli abiinsener Årdal Verkis 1946-1949 ja tuli tagasi Årdalstangeni tehasesse vaneminseneri ametikohale 1955.

“Årdal on tõenäoliselt inseneride unistus. Årdali insenerid tunnistasid rõõmsalt, et nad oskavad vaevalt ette kujutada ahvatlevamat ülesannet. Siin oli neil toormaterjal suurtööstusele koos suurte rahategemisvõimalustega tulevikus – ja samuti võimalus tühjalt kohalt üles ehitada kaks suurepärast tööstust. Mida nad veel võisid soovida?"
("Hiigeltehas Årdalis" Aktuell nr. 12, 1948)